Pildi autor on Lenno Põder.

 

12. märtsil toimus Imaveres viies Järva valla ettevõtlusõhtu. „Ettevõtlusõhtu eesmärk mitteformaalses keskkonnas tuua kokku ja tänada Järva valla ettevõtjad, et soodustada ettevõtetevahelist suhtlust ja koostööd," sõnas Järva vallavanem Toomas Tammik.

Varasemalt on külastatud selliseid ettevõtteid nagu Artic Finland House, Termoarena, Konesko. Ettevõtlusõhtu võimaldab ettevõtjatel tutvuda teiste tegijatega ning luua koostöösuhteid. Sel aastal külastati Eistvere aiandit Imaveres, Tikupoisi tuulikut ja Fibenoli. Tutvuti säästlike energialahendustega, kurkide kasvatusega ja võimalusega, kuidas puidust kogu väärtus kätte saada.

Pärast ringkäiku suunduti Imavere rahvamajja, kus Järva vallavanem tänas ettevõtteid ning rääkis sellest, kuidas kohalik omavalitsus saab olla ettevõtetele koostööpartneriks. Oluline on maksude laekumine ja vallale tuleb see suuresti Imavere ja Koeru piirkonnast. Tammik tõi oma esitluses välja 20 valla suuremat ettevõtet. Töötajate arvu puhul tõi ta välja just selle inimeste arvu, kes elavad Järva vallas. Näiteks AS Koneskos töötab 187 inimest, kes elavad Järva vallas. Üleüldine töötajate arv on aga suurem.

„Elanikud on üha aktiivsemad kaasa rääkima teemadel, mis puudutab ettevõtlust," ütles Tammik. Selleks on näiteks tuulepargid, metsaraie, kaevandused, aga ka lõhnahäiringud ja muud teemad. „Omavalitsus püüab tõesti elanike arvamusi arvesse võtta. Loomulikult on alati volikogul ja valitsusel oma vastutus. Just nimelt valitsemise vastutus. Kindlasti kõik alati õnnelikud ei ole, midagi jääb alati arvesse võtmata, aga siis peab sel olema ka selgitus," ütles Tammik.

Teemaks tulid ka kaevandused. „Üldiselt ollakse kaevandustele ja uuringulubadele vastu. Samas oleme kaevanduslubasid siiski andnud. Viimane oli Kalitsa kaevandusluba, kus piirkonna elanikud rahvakohtumisel kaevandajaga kokku leppisid, kuidas see võimalik oleks," lausus Tammik. Omavalitsus proovib ettevõtjatele toeks olla ministeeriumide ja elanikega suhtlemisel.

Jagati välja esimene Järva valla tudengistipendium, mida rahastatakse Järva valla eelarvest ja annetustest, millest moodustub stipendiumifond. Oma panuse saavad anda nii ettevõtted kui ka eraisikud. Esimene stipendiaat on Järvapesa lasteaia eripedagoog Diana Süld. Järgnes muusikaline vahepeala, kus esines Erki Pärnoja, kes on tuntud ka ansamblist Ewert and the Two Dragons. Pärnoja sõnul on muusiku töö samamoodi töö nagu kõik teised, pakkudes mitmeid väljakutseid. Ta on käinud oma bändiga USA-s ja Euroopas tuuridel. Ühel või kahel aastal oldi Eestist eemal 200 päeva aastas. „Sõbrad enam ei vaevunud helistama, et saame kokku. Jõudsin koju, siis magasin," ütles ta. Ewert and the Two Dragonsi viimane kontsert on juulikuus Tartus. Seejärel lõpetab bänd oma tegevuse. Pärnojat võib juba praegu kohata rohkem üksinda esinemas. Ta tegeleb ka produtseerimise ja filmimuusikaga ning on kirjutanud ka koorimuusikat. „Tahtsin näha, kas saan hakkama," ütles ta viimase väljakutse peale. Pärnojal on abiks mänedžer, kes on enda peale võtnud administreerivad ülesanded nagu piletimüük, kontserdikorraldus, lepingute ülevaatamine. „Loominguline töö on kaootiline," lausus ta. Pärnojal on ka lapsed ning ta soovib osaleda nii pereelus kui ka ennast loominguliselt väljendada. Seetõttu on hea kasutada mänedžeri abi.

Ettevõtlusest ja rahast tuli ettevõtetega rääkima COOP panga ärisuhete juht Kristo Aab. „Sisendmaterjalist püütakse kõrgemat lisandväärtust kätte saada, üritatakse kõik olemasolev ära kasutada. See on igati tervitatav ja just selle poole peaksime tööstuses liikuma," viitas ta Fibenoli katsetehasele Imaveres. „Mõned aastad tagasi oli plaan Eestisse suur tselluloositehase investeering teha, aga see kukkus läbi – ma saan kohalike elanike vastuseisust ka aru. Põhimõtteliselt on need aga sellised investeeringud või selline ärimudel, mille poole me peaksime püüdlema. Et me väärtustaksime seda materjali, mida meil siin saada on, et me kasutaksime sellest kõik ära ja saaksime siis kallima hinnaga maha müüa," ütles Aab.

Järvamaal on keskmine palgatase hea. „Kui maakonnas on juba paar sellist kõrgemat lisandväärtust pakkuvat ettevõtet, kes suudavad oma töötajatele maksta kõrget palka, siis see mõjutab keskmist palgataset päris palju," lausus Aab. Lähedal pole ühtegi suuremat linna ja see esitab ettevõtetele väljakutse meelitada inimesi Järvamaale tööle. „Aga näitajad tunduvad head, mis tähendab, et seda on osatud korraldada," ütles Aab.