Toomas Tammik: Viimane aasta on olnud justkui ellujäämiskursus

Järva vallavanem Toomas Tammik ütleb, et asju on parem teha, kui inimesed mõistavad ja tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Just see kirjeldab ka hetkel Järva valla olukorda, mille üle tal on siiralt hea meel. 

Millised märksõnad seostuvad lõppeva aastaga?
Päris keeruline ja eriline aasta on olnud. Praegu küll on väljas sula, kuid olen ka oma viimastes kõnedes öelnud, et tavaliselt sulab esimene lumi alati ära, kuid sel aastal on läinud teisiti. Juba seetõttu on olnud aasta eriline.

Palju on olnud kriisist-kriisi liikumist, mistõttu tavalise töörütmi saavutamine on olnud keeruline. Kui alustame aasta algusest, siis kõigepealt tegelesime covidi kriisiga, mis hetkel justkui on lõppenud, kuid tagataustal tegutseb endiselt. Seejärel tuli Ukraina sõda, millega kaasnes ehitushindade hüppeline kallinemine. Seejärel tõusid märgatavalt elektrihinnad.

Oleme püüdnud koguaeg muutuvas olustikus kohaneda ja valla vaates parimad otsused teha. Praegust seisu võib võrrelda ellujäämiskursusega.  Suurimaks väljakutseks kujuneski eelarves püsimine, olukorras, kus kõik hinnad hüppeliselt kasvasid. Me saime sellega hakkama, kuid see võttis mõnevõrra fookuse ära tulevikuplaanidelt.

Vallaelus tooksin märksõnaks kodanike aktiivsuse kasvu, mis on selgelt tunnetatav. Meil on vallas palju külaseltse, kes on muutunud palju aktiivsemaks, kuid hea meel on, et juurde on tulnud ka uusi tegijaid. Kõigiga on tekkinud hea kontakt. Uuel aastal soovime mõelda sellele, kuidas külaseltse meie tegevustesse veelgi paremini kaasata. Me näeme seda, et nende koostööga saame valda kõigile paremaks muuta. Üleüldist aktiivsuse kasvu on hästi tunnetada.

Oled saanud olla veidi üle aasta vallavanem. Mis sa arvad, mis hinnangu valla inimesed sulle annavad?

Tegemist on olnud kindlasti suure väljakutsega ja väljakutseid ma ei karda. Tahan loota, et valla elanikud on märganud kogu meie vallavalitsuse meeskonna soovi ja pingutust, et vallas asjad korras oleksid. Loodan, et minu tegevusele päris kolme viie palli süsteemis ei panda, neljaga oleksin ka ise rahul. Olen parajalt enesekriitiline alati olnud. On kindlasti asju, mis oleks võinud paremini olla. Alati saaks paremini kaasata, kuid silmas tuleb pidada ka seda, et ei tekiks info üleküllust. Kaasamine ei tähenda iga kord laiapõhist kaasamist, vaid sõltuvalt valdkonnast tuleb sihtrühme kaasata. Kui me räägime koolireformist ja hariduseroformist, mille esimesed sammud tegime märtsis, kaasasime just koolide ja lasteaedadega kokkupuutuvaid inimesi.

Minu jaoks on see esimene aasta vallavanemana. Seni olen olnud nö kaardilugeja, kuid rooli kätte haaramine on hoopis teine olukord- sa tead maailmast päris palju, kuid uues rollis on ka õppida väga palju. Õppimine ja juhtimine oleks kindlasti lihtsam olnud, kui ei oleks olnud pidevalt kriisist-kriisi elamist. See on olnud keeruline, kuid usun, et vallana oleme saanud sellega hakkama.

Mina omalt poolt tahangi tänada kõiki, kes tegelikult on mulle toeks olnud. Minu jaoks on väärtus, et mul on meeskonnas inimesed, kes toetavad.

Mis sul on eelmisest aastast silma jäänud?

Vaadates, mis maakonnas toimub, siis meil on olnud üksmeel volikogus päris suur. Volikogu ei ole olnud pahatahtlik, vaid arutab sisuliselt teemasid. Küsimused, mida esitatakse, ei ole kiuslikud, vaid täpsustavad ja olukorda selgitavad. Koostöömeel oli hea, mis mulle silma jäi. Võimalik, et kriis tekitas sellise olukorra, kus omad inimesed koonduvad rohkem kokku ja keskenduvad ühistele eesmärkidele.

Millised on olnud eelmise aasta suurimad muutused?

Uute asutuste loomine- Järva valla spordikeskus, noorsootöökeskus- aasta sai nende tegevuses täis. Kui ma kõrvalt vaatan, siis mulle tundub, et ülevallaline suhtlus asutuste sees on aktiivsemaks muutunud. Minu silmis on uued asutused juba õigustanud ennast, kuid lõplikult saab sellele hinnangu anda siis, kui kokkuvõtvad arutelud on tehtud.

Muutuseid on tegelikult olnud palju. Kriiside keskel oleme korraldanud igapäevaelu õiglasemaks, võrdsemaks ja arusaadavamaks. Fookus on olnud süsteemide korrastamisel. See paratamatult tekitab inimestes stressi ja pingeid, sest alati on lihtsam olla olukorras, mis on omane. Muutuste ja protsessi juhtimist on minul kindlasti veel võimalik õppida, et võtta inimestelt maha neid pingeid, mis muutustega tekivad. Vald tahab kõiki oma inimesi hoida ja tublisid inimesi väärtustada. Iga muutusega soovime teha asju paremaks.

Mingitel puhkudel tunnen, et muutuste juhtimiseks oleksime vajanud rohkem aega. Aasta lõpus oli suur fookus uue hallatava asutuse Järva Teenused loomisel, mille puhul tunnen, et ajaraam jäi kitsaks. Siiski tulime sellega toime, kuid selgitamise aega jäi puudu. Olen kindel, et uus asutus oli õige otsus.

Mis on olnud suurimad investeeringud eelmisel aastal?

Muidugi üle ega ümber ei saa tänavavalgustuse renoveerimisest, mis on täna juba novembrikuu põhjal õigustanud ennast täielikult. Just võrdlesime tarbimist ning võrreldes aasta taguse ajaga on elektri kokkuhoid poole võrra. Kuigi vallale elektrihindade suurenemise tõttu kokkuhoid eelarves ei kajastu, siis kui me poleks seda investeeringut teinud, siis oleks rahaline mõju uuel aastal suur. Kindlasti meil on uuel aastal sellest tulenevalt veel plaanis mõned tänavavalgustuse jupid korda teha, kuid mul on hea meel, et see projekt on õnnestunud.

Üks investeering on olnud veel järvede projekt ja palju on olnud väiksemaid investeeringuid. Oleme püüdnud realiseerida ka ideid, mis kaasavas eelarves on jäänud rahastuseta- näiteks Imavere skatepark, Ahula ja Männi mänguväljakud, Käsukonna madalseikluspark, millele oleme leidnud rahastuse projektide kaudu.

Investeeringud, mis tegelikult kohe silma ei hakka, on projekteerimised. Oleme projekteerinud Aravete lasteaia, Koigi teeninduskeskuse ning püüame suurte projektide eeltöödega edasi minna, et meie poolt oleks kõik tehtud rahastuse taotlemise hetkel.

Kuidas vald on hakkama saanud energiakriisiga?

Kõik asutuse juhid on olnud vastutustundlikud ja koostöö nendega on sujunud. Kohe kui hinnaralli lahti läks, hakkasime asutustega suhtlema ja kokkuhoiu kohti leidma ning neid rakendama. Kuigi paljud asutused läksid energia tarbimisega lõhki, tulime sellega toime, sest kõik jälgisid hoolsasti kulusid. Pean kiitma asutuste juhte, sest kõik on olnud väga head meeskonnamängijad, kes saavad selgelt aru, et ka nemad on valla osa ja rahakott on ühine.

Energiakriis oli paljudele juhtidele ka väljakutse, sest tuli õppida tundma küttesüsteemide hingeelu, millele varem ehk nii suurt fookust pööratud ei oldud. Usun, et energiakriis valmistas meid paremini ette tulevikuks.

Mis uuel aastal toimuma hakkab?

Uus aasta on taaskord väljakutse ja just raha vaates. Aasta on tugevalt seotud planeerimisega, et tulevikus, kui tulevad head ajad, oleks meil tehtud kõik ettevalmistused. Selleks, et elupinna küsimust natukene leevendada, soovime minna edasi kruntide projektiga. Et vajalikke elupindu oleks olemas mitmes valla piirkonnas.

Lisaks lähme edasi kergliiklusteede maade omandiküsimustega, et tulevikus kui meetmed tulevad, oleks võimalik neist toetust küsida. Uuel aastal on koostamisel ka Järva-Jaani kooli põhiprojekt. Kui me algselt lootsime, et saame meetmetest suuremaid summasid taotleda, siis täna on selge, et sellises mahus toetust küsida ei ole võimalik ning peame projektiga edasi liikuma etapiviisiliselt.

Ehitamist vajavaid küsimusi on veel. Näiteks Aravete lastaia ehitus, mis on tugevalt õhus ning aktiivselt tööd jätkuvad. Kui hange õnnestub, siis kallinemise tõttu tuleb leida vahendeid ehituseks. Suund on vallale mittevajalikust varast vabanemisel. Hetkel müüdud objektid on näidanud, et kui nendele saab õige omanik, siis see loob lisaväärtust ka vallale.

Vallaelu tuleb edasi viia kasvõi väikeste sammude kaupa. Oluline on valla ühtekuuluvustunne, mida on võimalik kasvatada ka rahata. Ühtekuuluvustunde tekkimisel on tähtis ka kõigi osapoolte tahtmine ja soov, mida õnneks meil vallas on.  

Meil Järva vallas on ka tohutult palju eriilmelisi sündmusi, mis kõik ka tekitavad ühtekuuluvust. Milline on sinu lemmik?

Minu arvates kõige uuemad sündmused on ühtepidi vallale kõige omasemad. Kuigi eelmiste valdade traditsioonid on olulised ja peavad säilima, usun, et ülevallalised sündmused loovad valda kui tervikut. Tänasel hetkel on kindlasti kirjanduse pidunädal üks minu lemmikuid, mis haaras tegevusse kogu valla. On hea ja uhke tunne, et Eesti kirjanduse päev on saanud ka lipupäevaks, sest seda ideed me ka eelmise aasta sündmusega kandsime.

Lisaks on kirikute tähtsündmuseks kirikute päevad ning muuseume ühendab muuseumitee. Sellised ürituste sarjad on väga lahedad. Ja muidugi rattamatk Hundiratas, mis seekord oli küll väheste osavõtjatega, kuid äärmiselt meeldiv sündmus. Me võime küll autoga väikseid külateid sõita, kuid rattaga aeglasemalt kulgedes märkad ja näed valda hoopis teise pilguga. Vald on meil ilus, peame seda ise veelgi enam hindama. Minu jaoks on oluline, et jätkuks selline rattamatk.

Me jõudsime juba ka spordini. Spordilembelisena, kui palju sa vallavanemana sporti tegema jõuad?

No üldiselt on mul spordivarustus koguaeg autos ja nüüd enne suurt sula jõudsin ikkagi ka suusatamas käia. Mul on sellel aastal plaan suusatada läbi kõik Järva valla suusarajad. Tänavu on meil lisaks kaks uut suusarada- Imaveres ja Koigis. Ühtlasi jõuan aeg-ajalt maadlustreeningutele, millega kuni ülikoolini tõsisemalt tegelesin. Spordiharrastus lähtub minu puhul ka hooajast. Kui on maas lumi, siis valin kindlasti suusatamise.

Milline on sinu uusaastasoov vallarahvale?

Soovin, et inimesed peaksid selles keerulises olukorras, mis hetkel valitseb, vastu ning nad ei unustaks seejuures ennast ära. Oluline on hoida enda vaimset tervist ning seetõttu on füüsiline aktiivsus oluline. Veetke aega koos pere ja sõpradega. Head uut aastat kõigile!