2. novembril peeti tänuüritust Järva-Jaani vabatahtliku päästekomando hoone suuremahulise renoveerimisetapi lõpetamise puhul.

 

Komando pealiku Ivar Kärneri sõnul saadi suuremahuliseks renoveerimiseks 150 000 eurot päästeameti kaudu siseministeeriumilt. Kõik ettenähtud tööd on tehtud ja aruanne esitatud.

 

Alustati projekteerimisega. „Kõik algas arhiivijooniste küsimisega rahvusarhiivist," ütles Kärner.  Liituti ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga, vahetati kõik aknad ja katus, majas on nüüd õhk-vesi küttesüsteem, tehti elektritööd, loodi uus sissepääs, et ruume saaks kasutada ka kutselised komandod, kes saavad siia tulla ajutisse valvesse, ning asfalteeriti sissesõidu- ja väljasõidutee: kui varem oli oht, et vabatahtlike autod põrkavad sündmusele kihutava päästeautoga kokku, siis nüüd on võimalus, et hilinejad jäävad lihtsalt maha.

 

Osteti mobiilne generaator ja haagis. Kärneri sõnul oleks generaator saanud äärepealt eelmisel õhtul tuleristsed, sest torm jättis Järva-Jaani elektrita, kuid kultuurimajas toimus retrodisko. „Mõtlesime juba, et läheme ja tõmbame peo käima, aga elekter tuli tunniga tagasi," ütles ta.

 

Maja sai uue fassaadi ja tehti ka sisetööd. „Tegelikult tegime sisetööd juba varem oma rahaga. Kui tekkis võimalus viia olmeruumid uuele tasemele, siis seda ka tegime," ütles Kärner. Ta tänas külalisi ja komando liikmeid, kes hoone renoveerimise sel etapil õla alla panid.

 

Et maja lõpuks korda saaks, on kirjutatud palju projekte. Raha on andnud LHV, JAP ning kohaliku omaalgatuse programm. Järva vald on toetanud kerksuskeskuse loomist (see on välistest teenusepakkujatest sõltumatu hoone, kuhu võib kriiside ajal pöörduda abi ja nõu saamiseks). Vald toetab ka MTÜ-de püsitoetuse ja kaasfinantseerimistoetusega. Ivar Kärner kiitis selle eest valla majandus- ja arendusosakonna juhatajat Triin Tippit, kes talle vahel võimalusi meelde tuletab.

 

Päästeameti lisatoetuse eest osteti paakautodele uued talverehvid (kõik autod sõidavad aasta läbi talverehvidega, et oleks ohutum). Ka on toetanud eraettevõtjad Paistevälja OÜ ja AS Baltic Argo.

 

Tänaseks on vabatahtlikul päästekomandol 30 liiget, kellest 11 on väga aktiivsed. Kui varem sõitis välja kas põhiauto või paakauto, siis nüüd üritavad nad välja sõita mõlemaga – võimekust on.

 

Aastas on väljakutseid keskmiselt 60–70 ja väljakutsete arv on tõusnud, sest lisandunud on ohu likvideerimisi, näiteks tormidega teedele murdunud puude eemaldamist. Ka tõi väljakutseid juurde koroona.

 

Lisaks oma komando rahvale olid kohal ka siseminister Lauri Läänemets, Järva vallavanem Toomas Tammik, Rapla-Järvamaa päästepiirkonna juht Tanel Vahter, Lääne päästekeskuse vabatahtlike koordinaator Lauri Lindoja ja Koeru päästekomando pealik Sven Selge.

 

Siseminister Lauri Läänemets märkis, et vabatahtlik päästetegevus ja kõik, mis sellega kaasneb, erineb siinkandis tugevalt sellest, mida on näha ülejäänud Eestis. Ja väga positiivselt. „Minu meelest olete te suutnud teha seda ülihästi. Te olete suutnud hoida sisu, mida ajalooliselt vabatahtlik tuletõrjetegevus tähendas, kui Eestisse hakkasid pritsimajad tekkima," ütles Läänemets. „Kõik, mis toona selle ümber oli – tehnika, mehed ja naised, orkester – on olemas ka siin. See on midagi haruldast, mida mujal Eestis pole. Suur kummardus, et olete seda hoidnud ja edasi viinud. Keegi ei suuda kinni maksta seda vabatahtlikku panust, mida te olete andnud. Toetame nii palju, kui aidata saame."

 

Läänemets kinkis komandole Eesti lipu, aga sünnipäevalaps Tuve Kärnerile kella, sest ta on olnud alati õigel ajal õiges kohas. 

 

Vallavanem Toomas Tammik tunnustas Järva-Jaani vabatahtliku päästekomando mehi selle eest, et ei istuta käed rüpes, vaid kirjutatakse projekte, et raha saada. „Hea meel on, et vallas on vabatahtlike olukord paremaks läinud – julgen öelda, et Järva vald on üks kõige turvalisem omavalitsus Eestis oma kahe kutselise päästekomandoga Aravetel ja Koerus ning kolme vabatahtliku päästekomandoga Järva-Jaanis, Sõrandus ja Imaveres."

 

Meeleolu lõi 5P ehk Priitahtlike Pritsimeeste Pasunapoiste Punt, laua kattis R&T Talu OÜ.

 

Ajaloolise tagasivaate tegi Tuve Kärner ja sirvis selle tarvis üle-eelmisel sajandil alustatud kroonikaraamatut. Selle seltsimaja ehitamine algas aastal 1903, 1905. aastal ehitati seltsimajale juurde suurem saal ja näitelava, kus aastal 1950 esines ka Georg Ots. 1951. aastani toimis seltsimaja ka rahvamajana, kuni üle tee valmis kultuurimaja. Siis alustas siin kino Saluut, mis tegutses 1992. aastani, kuni kinnistu anti üle Järva-Jaani vallale. 1994. aastal kolis siia Järva-Jaani A-grupi tuletõrjekomando. 2. aprillil 2002 kell 8 lahkus riiklik tuletõrje Järva-Jaanist.

 

Tuve rääkis ka mõne tõsise ametiga seotud vigurloo. „Saime kord väljakutse öösel kell 3 – Ammuta külas põleb elumaja. Eelteade oli, et kuma on väga suur, kohale sõitsid ka Türi, Paide, Koeru ja Aravete päästjad. Otsime, otsime, peab olema väga suur tulekahju, meie üles ei leia. Tulekahju pole. Pikkade otsingutega saime jälile, et mees, kes väljakutse tegi, oli läinud öösel pissile, vaadanud naabri maja poole – selle tagant paistis suur täiskuu, mis tekitas pildi põlengust. Niisiis oleme käinud kustutamas ka kuud."

 

Vaadata oli Järva-Jaani vabatahtliku päästekomando tehnikapark, kuhu hiljuti lisandus Eestis ainulaadne UGV ehk mehitamata maismaa sõiduk firmalt Milrem. See on puldiga juhitav ja toimib nii kaugele, kuni silm ulatub. „Hakkame alles leidma kasutusalasid sellisele robot-eritehnikale. Peamine eesmärk saab olema varustuse vedu näiteks metsatulekahjudele," pakkus Ivar Kärner.