Pildil: Kuulmismeelt paitas rahvamuusikakollektiivi Rakuke eestvedaja Hedi Jürgen kandlel, kes on ka Peetri kooli endine muusikaõpetaja.

 

"Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere. Me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere." – Paul-Erik Rummo

 

5. novembril toimus Peetri koolis videviku varjus heategevuslik kirjandusklubiõhtu „Vaikuse värelev valgus". Ürituse ühe korraldaja Kaidi-Ly Välbi sõnul on kirjandusklubiõhtu jätk möödunud kevadel toimunud pärandtomatisortide kasvatamisele, mil kaheksas klass hakkas raha koguma põhikooli koolilõpureisiks. „Hetkel on kultuuriklubi korraldanud liitklassis kolm õpilast - kaks üheksandikku ja üks kuuendik, kes kevadel plaanivad meie kooli lõpetada. Nii reisiraha kogumine kui reisimine on klassi ühine ettevõtmine," sõnas Välb. Idee korraldata kirjandusklubikohvik, mille tulu suunata reisifondi, tekkis septembris klassijuhatajatunnis. Soov on sõita Stockholmi.

 

Kuigi ettevalmistused algasid juba tükk aega varem, siis teisipäeval peale tunde said klassiruumid üks, kaks, kolm, täiesti uue ilme. „Laudadele ilmusid linad, lillevaasid ja küünlad. Miljöö muutus tekitas hubase tunde. Õhtu hakul avasime uksed ja jäime põnevusega ootama, mis juhtub," ütles Välb. Rahvakalendrit tutvustas Kaidi-Ly Välb ja klubikülalised said kaasa rääkida. Kõneleti tänastest ja kunagistest hingedeaja kommetest. Välbi sõnul käisid hingekesed üldiselt rändel mihklipäevast talvise pööripäevani, igas peres pisut isemoodi ja omal ajal. Eesti eri paigus on need kombed pisut isesugused olnud.

 

„Kui Lõuna-Eestis pandi hingekestele toitu majast välja, puuriid peale, aia äärde, kuuri, siis Põhja-Eestis kaeti laud ikka tarre või sauna. Hingede aeg algas igas peres pisut erineval ajal, nii nagu pererahvas tundis ja otsustas, et paslik on. Tavaliselt kraamiti sel sombusel ja udusel hommikul toad, tuulutati tube, köeti ruum soojaks ja lauldi. Just lauldes ja loitsides kutsuti hingesid koju. Võimaluse ja oskuste korral mängiti saateks pilli või tantsiti. Lisaks toidupaladele, mis valmis pandi, köeti ka saun kuumaks, et hingekesed on külmast ja rõskusest kangeid liikmeid saaks soojendada," lisas Välb. Sageli peeti hingedeaega pikemalt, siis tuli arvestada, et vähemalt korra nädalas tuleb tolle ilma külalistele ka süüa ning sauna pakkuda.  Ja siis jälle ühel udusel sombusel õhtul, kui pererahvas tundis, et nüüd on aeg, saadeti oma hingekesed teele.

 

Meenutati ka mihklipäeva, mardipäeva, kadripäeva ja andresepäeva kombeid ning nende seotust hingedeajaga. Näiteks nii mihkli- kui andresepäeval on palju ühist, eriti selles osas, mis puudutas pruudieas tüdrukute kosjaennustusi. „Mõlemal õhtul söödi ohtralt soolast ega joodud tilkagi ning noormees, kes sulle siis öösi juua pakkuma tuleb, kosib su lõpuks endale. Kui aga juhtus, et unes ilmuv noormees hoiab käes lahtist veelähkrit või kaaneta kannu, saad omale sootuks joodikust mehe," tõi Välb kommete näidetena. Kuna novembrikuu teisel pühapäeval oli isadepäev, siis meenutati ka isasid ja vanaisasid ning jutustati nendega seotud lugusid.

 

Välbi sõnul on meie rahvas on tõeliselt hingeusku! Miks muidu on meil maakeeles nii rikkalik hingega seotud sõnavara ning väljendite küllus? Just maakeeles, sest kirjakeeles me neid väljendeid kuigivõrd ei kasuta. Ta tõi näitena: hinge minema, hinge avama, hingeülendav, hingesütitav, hingeline, hingestatud, hingetu, hingemattev, hingeldama, hingus, hingevalu, hingelõhestav, hingehellitav, hingepaitav, hingekriipiv, hingerahustav, hingetõmme, hingest tulev, hinge taga, hinge peal hingele pidet jne, seda rida on võimalik veel üsna pikalt jätkata.

 

Õhtu mõtisklushetki lõid Paul-Eerik Rummo ja Hando Runneli tekstid, mida lugesid ette kooli õpilane Lisandra Tšõmbalov, lapsevanem Janno Nau ja klassijuhataja Kaidi-Ly Välb. Kuulmismeelt paitas rahvamuusikakollektiivi Rakuke eestvedaja Hedi Jürgen kandlel, kes on ka Peetri kooli endine muusikaõpetaja.

 

Kogu õhtu oli avatud õpilaskohvik, mille lett oli külaliste sõnul muljetavaldavalt pikk. Oli soolast ja magusat. „Õpilased said teenindamisega kenasti hakkama. Külaliste seas oli vahva näha lisaks praegustele ka endiseid õpilasi ning õpetajaid. Meie 6. ja 9. klassi õpilased tänavad esinejaid, oma vanemaid, kes otseselt või kaudselt sündmuse korraldamisele, ettevalmistamisele ja läbiviimisele kaasa aitasid ning kõiki külalisi. Oli äärmiselt soe ja hingeülendav õhtu," ütles Välb.

 

Sündmus toimus lapsevanemate toel ja kaasabil. Kohvikuletid täitusid õpilaste ja nende vanemate ning klassijuhataja kätetöö tulemusel. Kohvikut külastas 20 nimest, õhtu lõpuks oli kassas 66 eurot. Toitu oleks aga jätnud veel kolmekümnele. Järgmine kirjandusklubiõhtu toimub küünlakuu (veebruar) esimesel teisipäeval.