Järva vald koosneb seitsmest endisest vallast. Ühest otsast teise on 110 kilomeetrit. Suured vahemaad võivad olla takistuseks arendamaks häid sõprussuhteid. Meie banaanikujulisel vallal (noorte kirjeldus) pole ka ühte keskust, kus kokku saada. Samuti on bussiliiklus hõre, et noored, kes pole veel juhilubade eas või kellel pole autot, saaksid liikuda ühest piirkonnast teise. Seda kõike märkasid hakkajad Järva valla noored ning otsustasid, kus viga näed laita, seal tule ja aita. Nii kirjutas Järva valla noortevolikogu Erasmus+ noortealgatus projekti „Noortekohtumised loovad tuleviku noorteosaluse". 2023. ja 2024. aastal toimus kümme 24-tunnist laagrit, kus alati oli olemas oma õpetlik pool. Vestlesime projektist kõige rohkem osa võtnud Liise Laasi, Mirtel Leesi ja Kädi-Meribel Lombiga toimunud sündmustest ning projekti ühe kirjutaja Alide Kristine Albaga.

 

Alide Kristine oli esimese Noortevolikogu kooseisu esimees. Seda kolm aastat. Tema juhtimine lõppes 2024. aastal. Nüüd on ta Noortevolikogus mentori rollis. Teised kolm projekti osalejat kuuluvad hetkel Noortevolikogusse. „See oli väga õnnelik päev," ütles Alide Kristine, kui kuulis uudist positiivsest rahastusotsusest. See oli tema esimene nii suur projekt. Kirjutamine oli raske, kuid andis väga hea kogemuse, arendas analüüsioskust ning õpetas asju lahti mõtestama ja kirjutama. „Tänapäeval me elame hästi projektikeskses maailmas. Kõik asjad on põhimõtteliselt projektiga," ütles Alide Kristine.

 

Alide Kristine leidis projekti kirjutamisel tuge sõpradelt ja Järva valla noorsootöökeskuse juhatajalt Aune Suve-Küttilt. „Meil oli probleem, et Järva valla noored ei teadnud üksteist," sõnas Alide Kristine, millist murekohta sooviti projektiga ära lahendada. Vaadates uusi tekkinud sõprussidemeid noorte vahel, kes varem üksteisest midagi ei teadnud, võib öelda, et projekt täitis seda ülesannet hästi. „Ma ise tunnen, et ma olen muutunud palju enesekindlamaks, julgemaks, olen leidnud palju sõpru ja see projekt on väga palju õpetanud," ütles Liise. Uusi sõpru leidsid ka Kädi-Meribel ja Mirtel.

 

„Võiks teha laagreid. Kõikidele meeldisid laagrid ja me noortevolikogus mõtlesime, et äkki oleks see hea idee," selgitas Alide Kristine projekti ideed. Laagrid toimusid erinevates kohtades ning korraldajateks olid noored ise. Otsustati oma piirkonnas, kas korraldatakse sündmus koolis, rahvamajas või noortekeskuses. Projekti läbiviimine toimus noorsootöökeskuse juhataja Aune Suve-Kütti ja noorsootöötajate abil ja toel. „Hästi hea toetus on ja sellepärast ma arvan, et meil ongi läinud nii hästi," tunnustas Alide Kristine. Igal 24 tunni laagril oli oma teema, millele keskenduti. „Need, kes korraldasid, pidid välja mõtlema tegevused. Meil oli iga kord päevakava olemas," ütles Mirtel.

 

„Projekti esimeses osas õppisime, kuidas laagreid korraldada," meenutas Liise Laas. „Mida meil on vaja selleks, kui pikk protsess see tegelikult on. Kindlasti pead leidma endale tiimi. See oli kõige olulisem osa," ütles Mirtel. Liise, Mirtel ja Kädi-Meribel organiseerisid eraldi kaks laagrit ning ühe laagri korraldasid Koeru ja Koigi noored üheskoos. „Me mõtlesime, et kuna meil on hästi hea suhe Koeruga, kellega me hästi palju käime läbi, siis võtame Koeru appi. Koeru oli nõus, sest meie oleme saanud tänu nendele noortekohtumistele endale väga hea sõbranna Liise," rõõmustas Mirtel. Tuttavaks saadi projektikirjutamise laagris ning sealt hakkas hargnema sõprus. „Mulle meeldis ise korraldada," sõnas Kädi-Meribel, kes projektiga õppis planeerimist ja ürituste korraldamist. Projekti eesmärk oli õppida ka koostöö tegemist ning see õnnestus samuti.

 

Hea osavõtt laagritest viis Liise, Mirteli ning Kädi-Meribeli ja veel kaks noorte preemiareisile Rootsi, mis kõikidele väga meeldis. See oli väga põnev. „Käisime vabaõhumuuseumis, tutvusime veidi rootsi kultuuriga," ütles Liise. „Mulle väga meeldis. Eriti meie grupiga. Meil oli väga naljakas ja meil oli tore," lisas Kädi-Meribel.

 

Mirtelile meeldis kõige enam esimene, Koeru laager ja kaks Koigi laagrit. „See viimane meeldis mulle kõige rohkem, sest selle saime teha koos nagu me alguses tahtsime," ütles Mirtel. Liisele meeldis viimane laager kõige enam. Laagrites pöörati väga palju tähelepanu meeskonnatööle, et selle läbi üksteist rohkem tundma õppida. Tehti näidendeid, käidi aardejahil. Teemasid aitasid avada ka erinevad esinejad. Õhtuti oli disco.

 

„Väga palju toodi välja teemasid, mis on hästi rasked, näiteks kiusamine ja vägivald," ütles Mirtel. Viimases laagris oli teemaks kiusamine. „Erinevad külalised, kes rääkisid sellest, kuidas nende elu on selle pärast kannatanud, kuidas nemad on enda elu elanud peale seda," rääkis Mirtel. Noorte sõnul on tähtis ka nendest teemadest rääkimine. Siiski oli ka teisi teemasid. Nagu näiteks mitteformaalne õppimine, mida tutvustati plakatitega. „Üks teema oli ka Euroopa liit. Meil käis Euroopa parlamendi esindaja Jaak Madison külas rääkimas," Liise.

 

Veel on jäänud projekti viimane sündmus, kus tehakse kokkuvõtted.