Kõigi aegade suurim korterelamute rekonstrueerimise taotlusvoor avaneb 28. oktoobril
28. oktoobril avab, vajuta lingile: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) korteriühistutele taas korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru. Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatava taotlusvooru kogueelarve on rekordiline – 170 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on vähendada energiakulusid ning parandada inimeste elamistingimusi üle Eesti.
„Renoveerimine on vajalik hoonete süsinikujalajälje vähendamiseks, kuid ühtlasi aitab inimestel kokku hoida kommunaalkuludelt. Kortermajade renoveerimine on ühistutele suur investeering, mis parandab oluliselt elanike heaolu ning on hea meel, et peagi avaneb võimalus taotlusi esitada. Selleks, et kaua oodatud toetus jõuaks riigi igasse nurka ja Eesti inimesed saaksid elada kvaliteetsetes ja soojapidavates kodudes ka suurtest linnadest väljaspool, pöörame seekord erilist tähelepanu toetuse regionaalsele jaotusele," ütles taristuminister Vladimir Svet.
Toetatav on korterelamu terviklik rekonstrueerimine, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni. Üle-eestilises voorus on võimalik üksiku tegevusena võtta ette ka küttesüsteemi puudutavad tööd: ühendada kortermaja kaugküttevõrguga või asendada gaasi-, elektri- või ahiküte lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega.
Rekonstrueerimistoetuse kogusumma 170 miljonit eurot on kliimaministri määruse järgi jaotatud piirkonniti. Jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek. Järvamaale on eraldatud 6,5 miljonit.
Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab kliimaministri määrus üle-eestilise toetuse eelarvet ka selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.
Suure korterelamu all peab toetusvooru määrus silmas väljaspool Tallinna vähemalt 100 korteriga maja. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projektina läheb arvesse vähemalt kaks korraga korda tehtud maja. Tavapärase rekonstrueerimise puhul ulatub toetusmäär 50 protsendini tõmbekeskustest väljaspool. Toetusmäär on kõrgem sõltumata maja asukohast kuni 17 korteriga või kultuuriväärtuslike majade, tehases valmistatud elementidega rekonstrueerimise ja lifti ehitamise korral, ulatudes kuni 70 protsendini.
Määruses on võrreldes varasemaga veelgi muudatusi. Näiteks saavad seekordses voorus ka riigi ja omavalitsusüksuste omandis olevate korteritega majad toetust taotleda. Täiendavalt on tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte läbi viia aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ning sõltumatusele. Lisaks on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris viiks ehitushanke läbi EIS, mitte tehniline konsultant nagu senistes voorudes.
Taotlemine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse (lingi) hallatavas e-toetuse keskkonnas. Mõlemad taotlusvoorud avanevad esmaspäeva, 28. oktoobri hommikul kl 10. Taotlusi saavad ühistud esitada kuni eelarve ammendumiseni, kuid mitte hiljem kui 1. oktoobrini 2025.
Lisainfo tingimuste kohta on saadaval korterelamute rekonstrueerimistoetuse veebilehel. Järva maakonnas tegutsevatele korteriühistutele suunatud KredEx meetmete nõustamisega tegeleb sihtasutuses Järvamaa tegutsev konsultant Maive Kesküla.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.