23. novembril oli spordi- ja kultuurisõpradel põhjust koguneda Aruküla mõisa. Tähistati üheskoos Koeru spordiklubi 100. aastapäeva ning Koeru haridus- ja kultuuriseltsi 30. aastapäeva. Järvamaa muuseumi teadusjuhi Ründo Mültsi sõnul leidub Koeru kohta väga palju põnevat lugemismaterjali, näiteks „Koeru sport", mille koostaja on Uno Aan. „On maadlus ja autoralli, korvpall, jalgpall, on lauamängud, on orienteerumised, on noolevisked ja loomulikult kergejõustik," loetles Mülts erinevaid Koerus korraldatud võistlusi ja ettevõtmisi. Meenutustesse liitusid kohale tulnud inimesed ning oma sõna ütlesid sekka ka Koeru kogukonnahing Uno Aan ning Koeru keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Toomas Aan.

 

Uno Aani teed ristusid spordiga tema sõnul juba peaaegu siis, kui ta sündis. Ta on sündinud kunagises Väinjärve vallas ja olnud kogu elu Koeruga seotud. Uno Aan käis esimesed klassid Vao koolis. Alates seitsmendast klassist hakkas ta õppima Koerus, kus kehalise kasvatuse õpetaja Gunnar Rondo nakatas Uno spordipisikuga. „Ja lõpuks jäigi sport mu elutööks," ütles ta. Vahepeal olid õpingud ja töö näiteks Paides, kuid Uno jõudis siiski tagasi Koeru spordielu edendama. Meenutades ajalugu, tõi Uno välja 1920. aastad, kus kõvad tegijad olid Tullio ja Elli Ilomets. „Nemad ühitasid spordi- ja kultuuritegevuse. Nii et kui hakkasid kuulsad Koeru mängud – suvemängud – siis oli ikka nii: hommikupoole pallimängud, jalgrattasõidud, kergejõustik ja õhtul jällegi laulupidu või tants," meenutas Uno.

 

Kõik aga ei sujunud alati viperusteta. Kui Uno hakkas korraldama 11. Koeru suvemänge, kutsuti ta parteikomiteesse. „Seal öeldi mulle, et ma pole 11 aastat Koeruski olnud, aga juba korraldan 11. mänge," ütles Uno. Kõik plakatid kästi ära korjata ja nii võttis Uno ette mootorrattaga teekonna kuulutuste likvideerimiseks. Mängud toimusid aga siiski.

 

Toomas Aan vaatas Koeru spordiloole tagasi kergejõustiklase pilgu läbi. Kergejõustiku sünniaastaks Eestis loetakse 1909. aastat, esimene kergejõustikuõpik ilmus 1918. aastal. Koerus korraldati spordipäevi ja neid kajastati ka riiklikult. „Kool oli spordiliikumise süda," viitas Ründo Mülts kooli rollile spordi edendamisel. Sellega nõustus ka Toomas Aan. „Oligi nii, et raskejõustik ja jalgpall olid rohkem meeste alad, aga kergejõustikuga alustasid nooremad," ütles Toomas Aan.

 

Toomas Aan viis kohalolnud slaidiprogrammiga ajarännakule. Piltide pealt sai näha, millised võimalused vanasti spordi tegemiseks olid. Alguses polnud selliseid staadioneid ja radasid nagu tänapäeval. Joosti lihtsalt inimeste tallatud teel. Kes aga tahtis, leidis ka siis võimalusi sportida. Slaididelt selgus ka, kuidas pealtvaatajad väärtustasid korraldatud üritusi, rajaäärsed paigad olid alati rahvarohked.

 

Koerus on tehtud tipptasemel kergejõustikku. Sealsed tegijad on olnud esirinnas ka riiklikult. Näiteks on väga edukad õed Lishanna ja Johanna Ilves. Lishanna tegeleb kaugushüppega ja Johanna on keskendunud tõkkejooksule. Sel suvel jagasid nad oma oskusi edasi ning korraldasid lastele treeningpäeva. Põneval alal nagu maanteekäimine on saavutanud edu Virgo Adusoo. Tublisid sportlasi on Koerus teisigi.