9. veebruaril oli Järva-Jaanis tähtis päev. Peeti kunstnik Eduard Karl Franz von Gebhardti 100. surma-aastapäeva jumalateenistus, millele järgnes pastoraadis Gebhardti maali „Autoportree" avamine ja õnnistamine peapiiskop Urmas Viilma poolt. Eelmisel ja sel aastal kogus EELK Järva-Jaani Ristija Johannese kogudus annetusi, et tuua koju kodukoha kunstniku maal.

Järva-Jaani koguduse õpetaja Katrin-Helena Melder oli Gebhardi maali koju jõudmise üle väga rõõmus. Melder käis eelmisel aastal sõpruskogudusel külas ja tagasiteel külastas Düsseldorfis Gebhardi hauda. Järva-Jaani segakoor laulis haual laulu "Ta lendab mesipuu poole." Laulu sõnad on tähenduslikud ning räägivad võõralt maalt koju jõudmisest. "Ja ega me keegi ei teadnud, et aasta pärast võib olla selline sündmuse meil siin Järva-Jaanis, kus Gebhardt nö sümboolselt läbi oma autoportree jõuab tagasi oma kodukohta," rõõmustas Melder.

Maal asetati pastoraadi seinale, kus ta aga ei ole kaua. Mis saab maalist edasi? Melderi sõnul läheb maal juba varsti Tallinna Toomkirikusse, kus 20. veebruaril avatakse Gebhardti maalide näitus. Suurte sündmuste puhul tuuakse maal Järva-Jaani pastoraadi seina kaunistama, aga muul ajal on maal valve all.

EELK peapiiskop Urmas Viilma oli väga rõõmus, et sai osaleda Järva-Jaani sündmusel. Viilma kõneles kohas, kus selja taha jäi Gebhardti maalitud pilt, millel on kujutatud kunstniku isa. Kokku on Järva-Jaani kogudusel kolm Gebhardti maali. „3. veebruaril möödus Järva-Jaanis sündinud kunstniku Eduard von Gebhardi surmast sajand. Ja selleks me täna siin ka koos oleme, et pühapäevase jumalateenistusega seda mälestuspäeva tähistada. Eduard von Gebhardiga on minul oma isiklik seos. Üks tema maalitud maal ja selle motiiv on mind isiklikult saatnud, või põnevust lisades lausa jälitanud, kogu minu vaimuliku teenimise aja 1993. aastast kuni tänase päevani," ütles Viilma. Viilma teenis oma esimest kogudust Pärnu-Jaagupis, kuhu oli altari maali loonud Ants Laikmaa. „Valmistas täpse koopia Tallinna Toomkiriku jaoks 1866. aastal valminud Eduard von Gebhardti altarimaalist," viitas Viilma Laikmaale, kes oli tunnustatud kunstnik, kuid lõi Pärnu-Jaagupisse Gebhardti altarimaali koopia.

Viilma sõnas, et kui Ferdinand Theodor von Gebhardt pidas jutluseid Järva-Jaani kihelkonna talupoegadele ja ka kohalikele mõisnikele, siis tema poeg Eduard von Gebhardt tegi seda sama pintsli, õlivärvide ja lõuendiga. Kunstniku jutlused kestavad tänaste ja ka järgnevate põlvede jaoks igas evangeeliumi sündmusel kujutavas maalis. „Saadaks jumal vaid kunstisõpru neid maale vaatama ja pildijutluseid kuulama," ütles Viilma.

Eduard Karl Franz von Gebhardt sündis 13. juunil 1838 pastori pojana Järva-Jaanis. Elu lapsepõlvekodus mängis otsustavat rolli nii tema kui inimese ja kui kunstniku loometeel. Lapsepõlvepildid ja ilusad mälestused kodust saatsid teda kogu elu ning ta oli oma kodumaa ja sünnikohaga tugevalt seotud. Gebhardt avaldas varakult soovi saada kunstnikuks ja huvi maalimise vastu ilmutas ta juba lapsepõlves – esimest korda neljandal eluaastal. Pastor Gottfried Kittel kirjeldas seda järgmiselt: „Tema vanematel olid külalised ja peagi märkasid nad, et poiss tuli aeg-ajalt saali, kus külalised istusid, vaatas neid ja kadus siis jälle. Lõpuks otsustasid nad minna vaatama, mida poiss teeb ja leidsid oma üllatuseks kõrvaltoa põrandalt kriidiga joonistatud pildid külalistest, mis tema lapsekäsi oli oskuslikult loonud."

Gebhardt töötas kuni oma viimaste elupäevadeni, maalides väiksemaid maale. Eduard von Gebhardt suri 3. veebruaril 1925 oma kodus Düsseldorfis 86-aastasena ning maeti Düsseldorfi Põhjakalmistule.