Järva valla noorsootöökeskuse meeskond tegi 2024. aastal läbi suuri muutusi. Märtsikuus liitusid meie meeskonnaga koolide noorsootöötajad, kellest neli olid noorsootöös täitsa uued inimesed.

Meie kogukondades ei ole olnud tööd otsivaid noorsootöötaja haridusega inimesi. Kõigile uutele meeskonnaga liitujatele on kohe võimaldatud esimese koolitusena noorsootöö ABC õpet. Osa meie noorsootöötajatest asus sügisest ka ülikooli seda eriala õppima. Kahjuks on ka neid, kes on pöördunud tagasi oma kodukanti tasuvamale tööle. Viimased muudatused toimusid veel aasta vahetumisel. Koeru keskkooli noorsootöötaja, kes asus samuti sügisest Tallinna ülikooli noorsootöö erialale õppima, teadvustas endale, et täiskoormusega töökoht ning ülikool on korraga liialt koormavad. Ta otsustas ümber asuda sügisest täitmata olnud Koeru noortekeskuse täiendavale osakoormusega noorsootöötaja kohale. Kooli uueks noorsootöötajaks sai Liisa Merisalu, kes omandab erialast haridust Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias.

Ka Albu noortekeskuses toimusid aasta alguses muudatused. Ülikooli õppima asunud noorsootöötaja soovis samuti rohkem aega oma õpingutele pühendada. Kuulutati välja uus konkurss ning leidsime kogukonnast uue inimese, Teele Tali, kes on valmis saama algaja noorsootöötaja väljaõppe.

Imavere kooli noorsootöötaja rolli kannab nüüd noortekeskuse noorsootöötaja Piret Ranne.
Koigi koolis jätkab osakoormusega Elli Kiviorg.

Iga lahkuja viib endaga meeskonnast ära ühe lüli, kuid igal uuel tulijal on taas uued teadmised ning kogemused. Nii oleme kogu aeg muutuses ning meeskonna ehitamine on olnud pidev protsess.

Siiski püüame oma meeskonnaga luua paremaid tingimusi ning võimalusi noorte tegevuste rikastamiseks. Koostöös Paide avatud noortekeskusega valmis LEADER-i koostööprojekt, millega saame rikastada õpilasmaleva tegevusi. Meil avaneb võimalus pakkuda ka 7–12-aastastele noortele suvetegevusi ning noorsootöötajatele enesetäiendust. Koostöös ka SA Järvamaaga valmis projekt, mille abil soovime uurida 13+ , 16+ ja 19+ vanuses noori, et kaasata neid noorsootöö tegevusesse ning eesmärkidesse. Uuringu tulemusel saame pakkuda noorte ning noorsootöötajate ühiskoolitusi, kus noored oleksid oma teadmiste ja ühiskonnatajuga koolitajate rollis.

On veel kolmaski programm, mille tulemusel peaks Järva valla noorsootöö saama aasta teises pooles arengutõuke. Programmi käigus oleme koostöös vallavalitsusega hinnanud meie noorsootöökvaliteeti EFQM-i mudeli järgi. Selle abil selgusid meie noorsootöö juhtimise kriitilisemad kohad.

• Esimene kitsaskoht oli see, et meil ei ole praegu valdkondlikku strateegiat ja me vajame seda ühiste suundade jaoks. Teema on nüüdseks Järva vallas ka juba töösse võetud.
• Teisena oli kitsaskohaks valdkonna elluviimine, et Järva vald on atraktiivne, kaasab, arendab ja hoiab noortevaldkonna inimesi. Nii seda kahjuks ei tunta.
• Kolmandaks oli valdkonna tegevuste tulemuste mõõtmine ja siingi leiti, et huvipoolte rahuolu ei mõõdeta ega uurita.

EFQM-i mudeli tulemustest lähtuvalt asusime järgmise mudeli juurde. SIPOC-i mudel aitab mõtestada noorsootöö teenust. Kes on meie valdkonna teenuse tellijad ja tarbijad ning milliseid tulemusi oodatakse. Kaardistuse tulemusel panime kirja kümme erinevat teineteisega tihedalt seotud teenust, mis peaks olema noorsootöötajate vahendusel kättesaadavad nii koolis kui ka noortekeskuses.

• Informaalne õpikeskkond – noortekeskused, koolides vaba aja ruumid ning ka välitingimuste vaba aja veetmise kohad. Need on noore arengut toetavad ja soodustavad. Noortekeskused on nüüsidaegsed keskkonnad, kus noortel on hea koos olla ja tagatud on tingimused/vahendid arenguks eri aladel. Antud teenus vajab olulist tähelepanu.
• Noorteüritused ja -projektid – noorte algatuste toetamine. Noorsootöötajad on need, kes suunavad noori, et nende ideed teoks saaks. Üheskoos otsitakse vastuseid küsimusetele, millised võivad olla idee teostamise etapid, millised kooskõlastusi on vaja jne. Meie valla suureks plussiks on noorte omaalgatuse toetus, mida projektide alusel jagab noortevolikogu.
• Töötubade ja huviringide korraldamine – mitteformaalne õpe noortekeskustes, koolides, spordihoonetes jm. Kasutada on tänapäevased, mitmekülgsed ja  rikkalikud vahendid huvitegevuse korraldamiseks. Tegevused on süsteemsed, noorte seisukohti arvestavad, mõtestatud, eesmärgistatud, seotud õpiväljunditega ning suunatud individuaalsele arengule. Antud teenuse arendamine vajab olulist koostööd kooli ja noortega ning peab olema pidevas fookuses, lähtudes noorte huvidest ja võimalustest.
• Nõustamisteenused – esmatasandi nõustamisteenus. Noorsootöötaja on sageli märkaja, kui noorel on mure, või usaldusisik, kellele oma muresid kurtma tullakse. Noorsootöötajal peab olema ka pädevus noore murega toime tulla ning oskus noort edasi spetsialistide juurde suunata. Alati ei peagi olema mure, vaid võib olla küsimus, millele vastuse leidmiseks aitab noorsootöötaja leida õige tee.
• Noorte osalus- ja kaasamisprogrammid – kohaliku elu teemadel noorte poole pöördumine ja nende kaasamine otsustusprotsessi. Noortevolikogu, õpilasesindused ja aktiivid on partnerid kõigil tasanditel. Noori saab kaasata rohujuure tasandil kodus, lasteaias, noortekeskuses, koolis, aga suurte oluliste otsuste tegemisel. Teadmine, nägemine ja kogemine, et sinu arvamus loeb ja muudab midagi, kasvatab kodanikuaktiivsust.
• Töökasvatus – maleva korraldamine, väga erineva esimese töökogemuse saamine, selle kogemuse mõtestamine ja õpikoha leidmine iga töö juures. Õpitakse meeskonnatööd, üksteisega arvestamist ning enda aja ja tegevuste väärtustamist.
• Rahvusvaheline noorsootöö – võimalus oma kogemusi ja teadmisi rikastada. Minna vabatahtlikuna kogemusi saama või kutsuda vabatahtlikke meile oma kogemusi jagama. Õpiränded, noorte algatused, põnevad hariduslikud projektid, kultuuride ja rahvaste erinevused, inimeste olemus, uued sõbrad, kliimaerisused jne. Üks rahvusvaheline kogemus võib noore arengule anda olulise tõuke.
• Noorsootöötajate arengu toetamine – selleks, et noorsootöötajad käiksid noorte ja ajaga kaasas, peavad nad olema pidevas arengus. Koolitused võivad olla täiesti erinevad ja sõltuda sellest, kellel mida hetkel vaja on (nõustamine, rahvusvahelised ideed vms). Iga noorsootöötaja koolitus rikastab taas meie noorte võimalusi.
• Võrgustikutöö – noorsootöötaja võiks olla partner igale õpetajale ja heaoluspetsialistile. Ta saaks õpetaja tegevust rikastada mitteformaalõppe meetoditega ja pakkuda koolipäeva vaheldust. Ka NEET-noorte toetamisel on just noorsootöötaja sageli see, kes on noore jaoks iga päev kättesaadav ning valmis toetama teda probleemide lahendamisel või seatud eesmärkide saavutamisel.
• Noorte infoteenus – noorsootöötajal tuleb tagada, et info oleks noorele kättesaadav, sõltumatu, kaasav, vajaduspõhine, võimestav, osalust toetav, eetiline, professionaalne, ennetav.

Olles kõik need noorsootöö valdkonna teenused samm-sammult lahti kirjutanud ja märkinud ära enam muret tekitavad kohad, valisime detailselt lahti kirjutamiseks ja standardiseerimiseks noorsootöö sisutegevuse ehk mitteformaalõppe teenuse. 6. veebruaril tuleb meil oma standardit Tallinna ülikoolis esitleda. Samas tegeleb noorsootöö suuremal või väiksemal määral kõigi eeltoodud kümne teenusega. Põhirõhk tekib noortest lähtuvalt, nende soovid ning ideed on meie kui noorsootöötajate tööle seemneks, millega üheskoos edasi minna.

 

Aune Suve-Kütt

Järva valla noorsootöökeskuse juhataja