27. novembri õhtu pimeduses kohtas Järva-Madise kiriku läheduses hulganisti autosid. Viimased inimesed seadsid samme pastoraadi maja juurde ja mõtlesid, kas jätkub ka kohta, kuhu istuda. Ja tõesti, istumiskohta oli raske leida, maja üks ruumidest oli puupüsti rahvast täis. Toimus Arlet Palmiste raamatu „Järva-Madise kiriku lugu" esitlus. Õhtusse lõi meeleolu regilauluansambli Arhailised Mehed eestvedaja Urmo Kütismaa.

 

See üks Eesti väiksemaid ühelöövilisi kirikuid on välimuselt tagasihoidlik, aga peidab endas mitmeid aardeid, põnevaid lugusid ja huvitavaid sümboleid. Tegemist on n-ö „Tõe ja õiguse" kirikuga, kus käis ka kirjanik A. H. Tammsaare ning tema pere. Kirikuõpetajatest Vello Salumist ja Heinrich Stahlist on Arlet Palmiste loonud etendused. Neist kahest ja teistest kirikuga seotud isikutest kõneleb ka tema raamat. „Stahli grammatikaõpik oli pühendatud Albu mõisaprouale, kes oli patroon ja toetas tema tööd. Kas ei ole mitte hea mõelda, et Järva-Madise kirikus on loodud esimene eesti kirjakeele ortograafia," rääkis Palmiste.

 

Palmistet on huvitanud inimeseks kujunemise lugu. Tema sõnul on igal ajal oma lugu ja igal lool oma aeg. Nüüd on saanud küpseks Järva-Madise kiriku lugu. „Kiriku roll ühiskonnas on ajast aega olnud ääretult suur," mõtiskles Palmiste. Kirik ja kihelkond on ühed kõige vanemad inimese kujundajad. „Me võime öelda, et me pole usklikud, aga ometi me järgime neid dogmasid. Meie eesti rahvaluules on palju ütlemisi, mis tegelikult on pärit piiblist. Me ei tea seda ja me peame seda rahvaluuleks." Palmiste uuris põhjalikult kirjandusmuuseumi arhiivi ning paigutas oskuslikult raamatu iga peatüki juurde kohalikud muistendid ja legendid, mis loovad kuvandi reaalsest ja rahvalikust maailmapildist.

 

Igal väikesel detailil, mida kirikus kohtab, on oma tähendus. „Inimesed oskasid lugeda pildikeelt. Märkasid ja mõistsid neid märke, mis kirikus olid. Küll aga ei osanud nad lugeda kirjakeelt," arutles Palmiste. Tänapäeval on vastupidi: osatakse lugeda kirjakeelt, aga ei mõisteta kirikus olevaid sümboleid. „Järva-Madise kiriku lugu" selgitab näiteks, kes on Matteus ja Luukas, aga jutustab ka ehituse poolest. Kas teadsite, et tegemist oli algselt katoliikliku kirikuga, aga sellest pole tänaseks palju säilinud? Luterlus tõi kirikusse tagasihoidlikumad lahendused.

 

Raamat „Järva-Madise kiriku lugu" annab põhjaliku ülevaate 18. sajandi lõpus ehitatud kiriku ja tema koguduse ajaloost. Raamatus on kolm osa: kiriku ehituslik ja kujunemise ajalugu, ülevaade õpetajatest aegade jooksul ja koguduse aastaaruannete põhjal koostatud kroonika alates 1902. aastast. Raamatusse on koondatud kirikuga seotud inimeste mälestused erinevatest aegadest ja väljaannetest, samuti on tehtud mitmeid intervjuusid kirikuga seotud inimestega. „Raamatu koostamine võttis väikeste vaheaegadega kokku kolm aastat. Kuid see oli ütlemata põnev rännak ajalukku, sest korraga hakkasid kõik müürid ja müüride vahed elama ning kujutuspildid täitsid suure ruumi," ütles Palmiste.

 

Raamatus on ohtralt ajaloolist pildimaterjali. Raamatu kujundas Maris Korrol ning selle väljaandmist toetas Järva vald, Piibe teater ja Kultuurkapital. „Järva-Madise kiriku lugu" saab soetada Albu ja Aravete raamatukogudest või esitades tellimuse piibeteater.ee lehel.