Kui Imavere vabatahtliku päästekomando õuele sõita, näeb esiplaanil uhket ja uut hoonet. Selle hoone ehitustööd said alguse 2024. aastal ning lõppesid 2025. aasta 3. jaanuaril. Aastaid tagasi oli siin aga sigala. Osa vanast sigalast andis päästekomandole kasutamiseks lahke kohalik inimene. Kui kõndida uue hoone taha, võib märgata ühte tühja platsi ja sealt eemal vana majaosa. Vana majaosa on veel meenutus sigala ajast, tühi plats viitab sigala sissevajunud hooneosale ning uus komandohoone vanast laudast kerkinud uuele majale. Kõik kolm osa olid kunagi üks suur maja.

Imavere vabatahtlik päästekomando alustas tegutsemist 2016. aastal. Selleks ajaks oli Imavere kutselise komando likvideerimisest möödunud kümme aastat. Nende tegutsemisest jäi alles auto. „See oli niiske ja läbi. Otsustasime, et võtame selle auto, hakkame tasapisi putitama ja vaatame, mis saab," meenutas Imavere vabatahtliku päästekomando pealik Rene Tamm komando algusaastaid. Alguses tundus, et ega sellest midagi välja tule. Esimese autoga sai sõita maksimaalselt 60 kilomeetrit tunnis ja see vajas pidevat putitamist.

„Ma ise tõstsin hoone katust ülespoole, sest tuletõrjeauto poleks muidu sisse mahtunud," meenutas Tamm eelmistes tingimustes toimetamist. Uues majas on aga ruumi isegi kahele sõidukile. Praegu on komandol kasutada üks auto, teine võiks olla väiksem, millega oleks hea käia avariiväljakutsetel või oksi lõikamas, puid saagimas ja kitsesid tee pealt eemale tõstmas. Tamme sõnul on meeskond Tallinna–Tartu maanteel oma piirkonnas peaaegu iga posti juures avariide korral abistamistöid teinud. Lisaks väiksemale masinale on unistus saada endale ka uus suurem auto, mis vahetaks välja praeguse 7–8 aastat vana sõiduriista. Raha päästekomando tegutsemiseks saadakse päästeametilt. Kas uus auto tuleb, selgub ilmselt veebruaris.

Uue hoone ehitustöid rahastati siseministeeriumi programmi „Siseturvalisus 2023–2026" ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise meetmest ning Türi vabatahtliku tuletõrje ühingu oma eelarvest. Projekti koordineeris Türi vabatahtlike tuletõrje ühing, kuhu kuulub ka Imavere vabatahtlik päästekomando. Tööde käigus lammutati valdav osa telliskivihoonest ja alles jääv osa ehitati ümber. Uus hoone on ühekorruseline, viilkatusega ja 244 ruutmeetrit suur ning selles paiknevad garaaž, riietus-, olme- ja abiruumid, WC ja pesemisruum. See on mõeldud kuni neljale inimesele.

„Kui kellelgi on kodus voodi üle, võib selle siia tuua," ütles Tamm, tutvustades uue maja sisemust, mis on praegu veel valdavalt tühi. Päästekomandot võib toetada ka diivaniga, kuhu pärast väljakutset korraks istuda, või kööginurga vahenditega. Palju asju pole tarvis, sest kogu aeg hoones ei viibita, vaid tullakse siia just väljakutse ajaks. Seega pole tarvis toetada ka vaba aja sisustamiseks mõeldavate esemetega, vaid ikka praktiliselt vajalikuga. Vabatahtlikel on ka teised tööd, kuid tööandjad on väga mõistvad. „Meil on tööandjatega kokkulepe, et kellel on võimalik, kes ei ole liini taga või kuskil, võib kohe väljakutsele minna," ütles Tamm.

Telefon tuleb hoida kogu aeg laetuna ja enda juures. „Kuue minutiga sõidame välja," selgitas Tamm, kui palju on aega väljakutsetele reageerida. Kuue minutiga tuleb jõuda kodunt komandohoonesse ja riietuda. Tamm elab komandohoonele üsna lähedal. Tema ongi tihti üks esimestest, kes kohale jõuab. Paneb auto tööle, sõidab välja ja võtab tee äärest peale teised vabatahtlikud, kes siis autos riietuvad. „Meil ei ole mõtet hakata siin ootama, kuni kõik on kohal," selgitas Tamm, et kiirus on päästetöödel äärmiselt oluline.

Kunagi ei ole teada, millal tuleb väljakutse. „Eelmise teisipäeva öösel oli meil neli väljakutset ühe öö jooksul. Vahel on aga nii, et nädal aega ei juhtu midagi. Vahel ei ole kuu aega ka midagi," ütles Tamm. Kui vaadata aasta lõikes, kui palju käiakse väljakutsetel, siis eelmisel aastal oli Imavere vabatahtlikel 60–70 väljasõitu. Viie inimesega hallatakse ära 25 kilomeetri raadiusesse jääv piirkond. Kui on maastikupõlengud või suuremad üleriiklikud päästeaktsioonid, siis käiakse ka kaugemal. Tavaline sõit on 10–12 kilomeetrit. Häirekeskusest saab esimesena sõnumi komando pealik, kes helistab meestele ja kutsub nad kokku.

Komandosse kuulub tegelikult isegi rohkem inimesi, aga paljud elavad kaugemal, näiteks Tartus või Pärnus. Kui nii kaugel elada, ei saa väljakutsetel käia. Kiirus on oluline. „Esimene samm on tehtav internetis. Täidad ära blanketi, teed esimese astme läbi ja võidki meiega juba väljas käia. Teises astmes tehakse praktiline osa: kerid voolikuid jne," selgitas Tamm teekonda vabatahtlikuks päästjaks. Imavere päästekomandoga võib igal hetkel liituda.