Pildil: Viru Küla Selts sai toetuse, et rajada Öötla mõisa kergsuskeskuse, kus saab kriisis pakkuda kogukonnale infot, sooja toitu ja elektrit. Seltsi juhatuse liikmed Külli Majori, Anneli Piirsalu ja Triin Majori said uue telgi ning selle alla neli kokkupandavat lauda ja 36 tooli esimest korda üles sättida 9. augustil peetud suveõhtu peol Öötla mõisas. Veel saadi sama projektiga diiselgeneraator ja suur grillpann, millega on võimalik süüa teha 120 portsu. 

 

Tiina Oraste,

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja

On teemasid, millest me ei taha eriti rääkida, sest see ei mõju meie meeleolule kõige paremini. Me väldime neid teemasid, sest need on ebamugavad ja pole ammugi populaarsed. Aga mitterääkimine ei tee neid olematuks. Hoopis vastupidi – see võib meid teha kaitsetuks.

Üks selline teema on kriisivalmidus. Võimekus hakkama saada siis, kui kõik harjumuspärane lakkab toimimast. Kui pole elektrit. Kui side on katkenud. Kui kraanist ei tule vett. Ja mitte ainult kortermaja kraanist, vaid ka oma talu kraanist, kus vesi tuleb süvaveepumbaga puurkaevust. Või kui sa ei saa enam kellelegi helistada. See ei ole ulme. See on reaalsus, milleks me peame valmis olema.

Elame hübriidohtude ajastul

Olgem ausad – me elame olukorras, kus meie lähimas ümbruses pole rahu enam vaikimisi norm. Riik on ise välja öelnud: see on aeg, kus hübriidkonflikti oht on väga tõsiseltvõetav. Ja mis veel hirmsam – selline sõda on juba alanud. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kirjutas ERR-i portaalis, et Venemaa on võtnud kübermaailmas ründesihikule Ukraina kõrval ka kõik riigid, kes teda võitluses agressori vastu aitavad. Kui sellele rünnakule vastates lõikas Eesti koos liitlastega läbi enam kui sajast häkitud arvutisüsteemist ja serveritaristust koosneva ründeinfrastruktuuri „toitekaablid", siis mis see veel on, kui mitte rünnak ja vasturünnak?

Me ei taha muidugi sellest rääkida kõva häälega, see on ebamugav meile kõigile. See sõda lihtsalt ei alga pauguga, plahvatuste ja suitsuga.

Nii on, et Venemaa mõjutustegevus ja küberrünnakud tabavad meid regulaarselt. Iga päev testitakse meie digivõrgustike taluvust. Iga päev mõõdetakse, kui tugevad me oma teadmistes ja usus oleme. Kui me seda ei teadvusta, siis riskime sellega, et ärkame ühel hommikul üles maailmas, kus mängureeglid on muutunud, aga meie pole valmis.

Tuleb valmis olla

Kui tekib kriis, on esimene reaktsioon määrava tähtsusega. Esimesed tunnid, esimesed päevad. Need hetked, mil riiklik süsteem veel kogub jõude, aga abi on juba vaja. Siis ei „päästa" meid mitte keegi peale enda nutikuse, oma küla, oma linnaosa, oma naabrivalve, oma vabatahtlike. Meie ise. Meie kogukond.

Need inimesed, kes teavad, kuhu koguneda. Kes teavad, kus on generaator. Kus on vett, kus on soe, kus saab info. Kust algab selgus. Ja seda valmisolekut ei loo siis enam sel hetkel, kui ootamatus uksest juba sisse astunud. Seda tuleb luua varem.

Innovatsioonifond – usaldus kogukondade vastu

2023. aastal loodi siseministeeriumi ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös kodanikuühiskonna innovatsioonifond. Selle rahastu keskmes ei ole mitte teoreetiline arutelu, vaid väga praktiliste sammude toetamine. Toetus on olnud suunatud just neile, kes tahavad kogukonnas midagi reaalselt valmis teha – luua süsteem, varustada end mõne seadmega, koolitada, katsetada. Ennekõike aga kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel koostööd teha.

Järvamaal sai näiteks 2023. aastal innovatsioonifondist toetust Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing mobiilsete õhuhäiresüsteemide, kergsuskeskuse varustuse ja raadiosidevahendite soetamiseks. Viru Küla Selts sai toetuse, et rajada Öötla mõisa kergsuskeskuse, kus saab kriisis pakkuda kogukonnale infot, sooja toitu ja elektrit. Koeru Haridus- ja Kultuuriselts sai raha pop-up keskuse loomiseks, mis võimaldab kiiresti reageerida hädaolukordadele ning pakkuda ajutist varjupaika ja tuge Koeru piirkonna elanikele. Näiteid on veel, sest innovatsioonifondist on kahe aasta jooksul jagatud kokku üle 1,5 miljoni euro üle Eesti. Hädavajalikeks asjadeks.

Aeg valmistuda on praegu

Innovatsioonifondi 2025. aasta taotlusvoor tuleb taas, sügisel. Kui sul, sinu kogukonnal või MTÜ-l on idee, kuidas tugevdada koostöövõimet ja vastupidavust, hakka sellele varakult mõtlema.

Ootamatus tuleb alati siis, kui me seda kõige vähem ootame ja ka kõige vähem valmis oleme. Nii on olnud alati. Aga see ei tähenda, et me ei peaks olema piisavalt nutikad, et olla valmis paremini kui enne. Ma usun, et koos suudame. Koos oma leibkonnaga, naabriga, külaga, linnaga, kohaliku omavalitsuse ja lõpuks ka koos oma riigiga.