19. mail toimus Põhja-Järva kooli Aravete õppekohas õpetajate, tugispetsialistide ja noorsootöötajate järelkasvu seminar. Seminaril osalesid ka Järva valla koolide, lasteaedade ja noortekeskuste töötajad, kes õpivad ja töötavad samal ajal, ning ka need, kes töötavad ja seavad samme, et ametit õppima minna.

Seminaril tegi ettekande MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht Triin Noorkõiv. Koos otsiti lahendusi, kuidas kool ja kooli pidaja saaks alustavat õpetajat toetada. Haridus- ja teadusministeeriumi ekspert Taavi Kreitsmann tegi ülevaate, mida ministeerium hariduspoliitika kujundajana on õpetajate leidmiseks ja hoidmiseks teinud. „Ministeeriumi esindaja isiklik seisukoht oli, et ministeeriumi ja omavalitsuse vahel on vaja senisest suuremat sisulist koostööd lahenduste leidmisel. Sunniraha nõuded ei too õpetajaid juurde," ütles Järva valla hariduse peaspetsialist Piret Sapp.

Kvalifikatsiooniga õpetajate puudus ei ole ainult Järva valla, vaid üle-eestiline probleem. Eesti üldhariduskoolides on enam kui 4200 kvalifikatsioonita õpetajat, s.o 24 protsenti kõigist õpetajatest. Enam kui 24 protsenti kvalifikatsioonita üldhariduskooli õpetajaid on 231 koolis. Järva valla üldhariduskoolides töötab 105 kvalifikatsiooniga ja 55 kvalifikatsiooni veel mitte omavat õpetajat (kvalifikatsioonita õpetajate arvu hulgas on ka õpetajaks õppivad ja samal ajal töötavad õpetajad). „Järva vald peab oluliseks kõiki oma laste ja noortega tegelevaid spetsialiste, nii neid, kellel on kvalifikatsioon, kui ka neid, kes omandavad kvalifikatsiooni või teevad plaane töö kõrvalt kutset omandama minna," ütles Sapp.

Eestis on alustava õpetaja vanus keskmiselt 35–37 eluaastat. Järva valla üldhariduskoolides on 151 õpetajat 112 ametikohal, 121 naist ja 31 meest. Alla 30-aastaseid õpetajaid on ligikaudu 10 protsenti. Järva valla lasteaedades on 66 õpetajat 59 ametikohal, 65 naist ja üks mees. Alla 30-aastaseid õpetajaid on umbes 9 protsenti. „Õpetajatele, noorsootöötajatele ja tugispetsialistidele on kvalifikatsiooni omandamiseks vaja, et poliitikakujundaja haridus- ja teadusministeerium looks senisest enam paindlikke õpiteid. Mitte ainult magistriõppe, vaid ka bakalaureusekraadi omandamiseks. Alustava õpetaja, noorsootöötaja ja tugispetsialisti toetamise süsteem tuleb igal asutusel läbi mõelda ja tegevuskavas rakendada," vahendas Sapp, mis jäi seminaril kõlama.

Järelkasvu seminaril kirja pandud ettepanekud kavatseb Järva vald saata haridus- ja teadusministeeriumile koos ettepanekuga keskenduda koostöiste lahenduste ellu rakendamisele. Praegu koostatakse Järva valla hariduse- ja noorsootöö arengukava aastateks 2025–2030. Sisendi kogumiseks on toimunud viis seminari ning ees ootab veel kaks kohtumist. Järva valla hariduse ja noorsootöö valdkonna arengukava on plaanis esitada Järva vallavolikogule aruteluks septembris 2025.