Tuhatkond inimest väisas Järva valla kirikute päevasid

Järva valla kirikute päevad toimusid sel aastal juba viiendat korda. 12. ja 13. juulil avasid oma uksed viis keskaegset rikkaliku kultuuriprogrammiga kirikut: Järva-Jaani, Järva-Peetri, Koeru, Ambla ja Järva-Madise. Oli kontserte, näituseid, töötubasid, loenguid ning juubelite tähistamist. Sai külastada kirikute torne ja nautida kirikukohvikute toite.

Järva-Peetri kirikus paitas meeli Eesti rahvusmeeskoori võimas kontsert, mis sobitus hästi kokku seintel oleva Arvo Pärdi näitusega. Rahvusmeeskoori esitusest ei puudunud ka Pärt. Helide vahepeal kandis vaikus. Jagati tunnustusi. Järvamaa muuseumi sõprade seltsile anti Järva valla tänukiri Järva valla kirikute päevade väärtustamise ja märkamise eest. Tänukirja võttis vastu seltsi eestvedaja Ründo Mülts. Lillekimbuga tunnustati kirikute päevade suurepärast projektijuhti Kai Kanarikku.

Järva-Jaani kirikus avati kodukoha kunstnik Eduard von Gebhardti maalide näitus, mis jäi seinu kaunistama ka Ott Leplandi kontserdi ajal. Kunstiajaloolase Tiina-Mall Kreemi sõnul oli Gebhardt väga tähtis. „Ta tõi kauged piiblilood lähedale. Julges kujutada neitsi Maarjat vanemana kui ta 33-aastane poeg," ütles Kreem.

Amblas pühitseti 1869. aasta laulupeolipu koopiat. Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe meenutas, kuidas eelmise aasta Järva valla kirikute päevadel oli Amblas väljas laulupeolipu originaal, mis tõi kaasa unistuse, et kirikut võiks alaliselt ehtida lipu koopia. Idee elluviijateks olid Kesk-Eesti käsitööseltsi usinad naised: Margot Marks, Imbi Karu, Maie Koitla ja Thea Vesman. „Ma ei kujutanud üldse ette, kui suur töö see on. Lihtsalt ütlesin kohe jah. Teadsin, et Margot on mul selja taga," ütles kangakuduja Maie Koitla.

Koeru kirik pakkus Valter Soosalu kontserdil maagilist pilli- ja valgusmängu. Lisaks sai kuulata tunnustatud jutuvestja Piret Pääri lugusid. Seinu kaunistas Heli Tuksami maalinäitus „Vaikusest", mis sobib Koeru kirikusse nagu valatult. „Need kaks kirikukella siin tornis tähistavad oma 100 aasta juubelit," viitas kunstiajaloolane ja restauraator Juhan Kilumets Järva-Madise kirikule. „Kilumets avas vaatenurga, kus kell pole mitte ainult metallist objekt (Järva-Madise kirikukell on terasest), vaid sümbol, kandja ja kuulutaja – hinge hääl, mis kostab läbi põlvkondade," ütles loengul osalenud Heli Aade. Juubelisündmusteks olid veel „Enn Võrk 120" ja „Koeru orel 125".

Järva valla kirikute päevadest sai osa tuhatkond inimest. „See on suur arv ja suur au korraldajatele, et need päevad on niivõrd hästi vastu võetud," ütles Järva vallavanem Toomas Tammik.