Ene Mihkelson on Järvamaa kirjanik, kelle sünnikodu asub Imavere rahvamajast kümne kilomeetri kaugusel Tammekülas. Tegemist on kirjanikuga, kes on autorina inspireerinud mitmeid kirjandusuurijaid ja -kriitikuid. 19. septembril peeti Ene Mihkelsoni päeva, mis algas Eesti kirjandusmuuseumist ning jõudis päeva teisel poolel Järvamaale. Kell 15 avati Tammekülas Ene Mihkelsoni mälestuskivi, misjärel suunduti koosviibimisele Imavere rahvamajja.

„Ene on jõudnud oma koju tagasi," ütles mälestuskivi avamise järel Ene Mihkelsoni seltsi juhatuse liige Marju Lauristin. Ta juhtis tähelepanu, et Mihkelsoni looming on nii nagu Tammsaaregi oma seotud suuresti kodukandiga. „Ta käis siin ja rääkis paljude inimestega, kui oma romaane kirjutas," ütles Lauristin ja lisas kohalikele viidates, et nii mõnegi kodukandi inimese võib Mihkelsoni tekstidest ära tunda.

Marju Lauristin ja Ene Mihkelson olid sõbrannad. Sõprus kestis 50 aastat, kuniks Mihkelson siitilmast lahkus. „Mäletan, et käisime siin esimest korda ratastega. Aasta võis olla kuskil 1969, siis ta näitas seda kohta," viitas Lauristin Mihkelsoni sünnikodule. Lauristin viis kohaletulnud mineviku aegadesse ning jagas Mihkelsoni rasket saatust. „Ene jaoks oli see kadunud, hävinud kodu kogu elu nagu suur kivi südamel. Kui te loete Ene luuletusi, on ka nendes kodu kaotamise teema sees," lausus ta.

Mihkelsoni lapsepõlv ei olnud kergemate killast. Ta koges juba väga pisikesena hüljatust. Kui Ene oli nelja-aastane, läksid tema vanemad küüditamishirmus metsa ja viibisid seal väga kaua aega. Tüdruk jäi tädi hoole alla, elati koolimajades, kus tädi töötas. Elusündmused liikusid aga edasi. Ene isa tapeti. Ema pääses metsaelust, kuid tütar ja ema ei leia kontakti. Ene lõpetas Karitsal seitsmeklassilise kooli, kui ka tädi ta hülgas. Tema loomingus peegeldub elusaatus.

Ene Mihkelsoni mälestuskivi avasid Marju Lauristin ja Aija Sakova Ene Mihkelsoni seltsist ning Järva vallavolikogu aseesimees ja kunagine Imavere vallavanem Jüri Ellram. „Meie põgus kokkusaamine oli vallamajas. Tollal noore mehena ei osanud ma hinnata ja ära tunda seda potentsiaali, mis peitus Enes kirjanikuna. Mul on tõesti hea meel, et oleme nüüd natuke oma tänuvõlga tasa saanud ja siia jääb mälestus meie suurest kirjanikust Enest," lausus Ellram.

Koostöö Imavere rahvamaja ja Ene Mihkelsoni seltsi vahel sai alguse 2024. aastal Esna galeriis toimunud vestlusõhtu järel. „See oli aastatepikkune soov rohkem teada saada Ene Mihkelsonist, kes on meie kandist pärit," ütles Järva valla kultuurikeskuse Imavere piirkonna kultuurijuht Õnnela Lees. Leesi sõnul on kohalikud uhked, et nende kandist on pärit kirjanduse suurkuju.

Ene Mihkelsoni päev tõi Imavere rahvamajja kokku nii külalised kaugemalt kui ka Järvamaa inimesed. Garmen Tabor ja Grete Jürgenson esitasid Aija Sakova seotud tekstikava „Ene Mihkelsoni aeg". Mihkelsoni peetakse kirjanikuks, keda on raske lugeda. Näitlejate lausete kaudu jõudsid kuulajateni Mihkelsoni enda sõnad selle kohta: „Ma ei saa keerulisemalt, kui keeruline on, ja lihtsama põhjused on needsamad. Mitu elulugu olen rääkinud, mitu suguvõsa olen kuulajaisse sisendanud. Kui üks neist oleks õige, oleksin kadunud. Valitseks see suguvõsa, see mina, kelle aeg on tänaseks valmis."

Kirjandusteadlane Joosep Susi avas Mihkelsoni loomingut: „Mihkelsoni puhul öeldakse seda, et ta räägib hästi palju minevikust, aga tegemist on kõige olevikulisema autoriga, sest kõik on alati olevikus. Kõik absoluutselt."

Järva vallavanem Toomas Tammik tõi välja, et Järva vallas on muld kirjanduse põllul olnud väga viljakas. Järva vallas korraldatakse eesti kirjanduse pidunädalat ning siit on pärit mitmed tuntud ja tunnustatud kirjanikud. „Oktoobris toimub Koerus sel aastal juba 23. korda Kalju Lepiku luulevõistlus, kus hindajate tööd juhib Jaanus Vaiksoo. Reinhold Kamseni peame Imaveres meeles laste luulepäevaga Luulelumi. Kas mõni iga-aastane kirjandussündmus meie mail hakkab kandma ka Ene Mihkelsoni nime, on mõtlemise koht, kasvukoha headust selleks meil jagub," ütles Tammik.

Mihkelsoni luule on pärjatud Juhan Liivi luuleauhinnaga aastatel 1944 ja 1999. Tema tähtteosteks on „Ahasveeruse uni" ja „Katkuhaud". Viimasega sai Mihkelson 2008. aastal Anton Hansen Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia. Alates valdade ühinemisest annab preemiat välja Järva vald. Mihkelson on pärjatud ka maineka Euroopa kultuuripreemia, Herderi preemiaga.