Järva maanaiste ühendus külastas 27.–28. juunil Latgale piirkonda. Seltskonna moodustas 26 toredat reisijat. Ilm hoidis ja päev sujus. „Meie reisikorraldaja ning giid oli Viire Võrumaa Loodusreisidest, oleme temaga mitmel korral külastanud ka Lõuna-Eesti põnevaid paiku," vahendas Järva maanaiste ühenduse juhatuse liige Aime Kallandi. Ta tõi välja, et väga tore oli külastus muusikariistade muuseumisse. „Gunars on selle hoone hing. Mees tunneb kõiki pille, mängib ja paneb rahva kaasa laulma," rääkis Kallandi.

Külastati ka Läti vanimat linna Ludzat. 1850.–1870. aastatel rändasid eestlased välja maad otsima. Kesk- ja Põhja-Eestist jõudsid voorid Krimmi välja, Lõuna-Eestist väljarännanud jäid pidama Ludzasse. Kallandi sõnul meenutab Ludza Lõuna-Eestit. Tekkis oma nn ludza keel ja Ludzal oli ka oma aabits. „Tänapäeval ei leidu enam inimest, kes ludza keelt kõneleks," teadis Kallandi öelda. Vahvaid lugusid jutustas parvepoiss.

„Teise päeva suureks avastuseks jäi Aglona katedraal oma suursuguse ümbrusega," lausus Kallandi. Katedraali õuel on pidanud jutlust Rooma paavst selle tarvis ehitatud puldist. „Katedraali sisemus on tõega võimas, orelimuusika ja laul kostis kaugele õue," ütles Kallandi. Võimsat elamust pakkus ka Kuningamägi, mis on piibliaineliste puuskulptuuride kompleks, saarte, kunsttiikide, dekoratiivtaimedega umbes 20 hektari suurune ala.

Kavasse mahtus ka leivamuuseumi külastus, kus toimus Baltimaade rahvaste ühislõuna. „Perenaine tutvustas leivavilju, kõiki tööriistu, laulis kiidulaule leivale, neiud tõid kohalikud toidud lauda. Lauluõli peale laulsid kõikide riikide laudkonnad omi viise. Meie Ulvi võttis „Kungla rahva" üles. Lätlased ja leedukad tulid oma lugudega järele," rõõmustas Kallandi. Ta kiidab ja on tänulik reisiseltskonnale – kõik tundsid kella ja olid rõõmsad.

Sõit sai teoks ühisprojekti „Järva maanaine, kodukultuuri kandja" toel. Rahastas Euroopa Liit.